Juhtkiri | Kas siis selle maa majandus ei või kasvutuules taevani tõusta?

Eesti majanduse väljavaated pole liiga roosilised, kui niigi kehva majandusprognoosi tuleb veelgi langetada. Nii rahandusministeerium kui ka Swedbank on jõudnud järeldusele, et selle aasta kasv jääb kahe protsendi piirimaile. Parem küll väike kasv kui langus, kuid aastalõpp on veel kaugel ja me ei tea, milliseid üllatusi Eesti ja terve maailma majandus pakkuda võivad.

Riigina, kelle naaber on Venemaa, ei maksa imestada, et ka meie majandus sõltub suhetest idanaabriga. Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid löövad bumerangina  ka meid ennast, kui kaotame selle tõttu 3–4% SKPst ehk kuni 800 miljonit eurot. Kui niigi kokku kuivanud raudteetransiit Venemaalt väheneb veel kaks korda, siis vaevalt aitab seda taastada ka visiit Moskvasse asjade klaarimiseks – enam pole nõukaaeg, kus pudeli Vana Tallinnaga võis imesid korda saata. Pigem ütleb talupojamõistus, et ei maksa oma majanduslikke väljavaateid siduda riigiga, kelles nähakse põlist ohtu meie iseseisvusele.