Juhtkiri | Auklik eelarve

Järgmise nädala valitsuskabineti istungid ähvardavad tulla vägagi tulised – arutlusel on 2017. aasta riigieelarve strateegia ja lappimist vajab tervelt 60 miljoni suurune eelarveauk. Rahandusminister Sven Sester on kärpekäärid juba tugevalt pihku haaranud – iga ministeerium peaks oma haldusala majandus- ja tegevuskuludes 1% kokku hoidma ja riigisektori töötajad võivad järgmisel aastal palgatõusust suu puhtaks pühkida.

Niigi suureks paisunud riigiaparaadi kokkutõmbamine oleks rõõmustav uudis ka siis, kui kärpeid ei tõukaks tagant pelgalt riigieelarve täitmise vajadus, ent nagu me veel hästi mäletame, ei taba kärpekäärid alati päris õiget kohta – riigireformi raames koondatavat 700 riigisektori töötajat asuti otsima näiteks haiglapersonali seast. Rääkimata siis sellest, et praegu plaanitavale kokkuhoiule on ministrid asunud juba sõrgu vastu ajama – ministeeriumide lisataotlusi pole veel vaadatagi jõutud, kui on juba ilmne, et raha ei jätku niikuinii. Nii on selge, et rahandusminister peab valmis olema lisatuluallikaid välja pakkuma. Maksutõusu väidetavalt plaanis ei ole, ent päris välistada ei saa, et seegi võib taas jutuks tulla, kui kulude kärpimises kokkuleppele ei jõuta ja ministrid lisataotlustega oma osa nõudma asuvad.