Seisukoht | Särav Marina

Seisan riigikogus ja ootan võimalust Marina Kaljuranda intervjueerida. Peast käib läbi mõte: kuidas ta küll suudab nii palju naeratada? Seda ma tema käest targu ei küsi, räägime ikka sisukamatel teemadel. Kuid miks ometi on vastused taas kord nii ümmargused? Kui uurin, kas ta esindab siinseid eestivenelasi, kostab presidendiks tahtja: „Ma olen Eesti kodanik ja ma olen Eesti patrioot. Ma loodan, et mind toetavad kõik siin elavad inimesed.“

Kas olete aru saanud, mida arvab Kaljurand tegelikult sisepoliitikast, majandusest, üldse presidendi rollist Eesti ühiskonnas? Mina pole suutnud neid asju ühestki intervjuust välja lugeda. Kogenud diplomaadina üritab Kaljurand meeldida kõigile, aga kohati meenutab see maskiballi, mille lõpus mask ei langegi.