Juhtkiri | Kui on 45, näita ust!

Riigi Kinnisvara katusfirma juht keeras jõuliselt ette uue lehekülje Eesti tööhõivepoliitikas, teatades, et üle 45aastased inimesed ei sobi isegi koristajana töötama, sest nende õppimisvõime on juba 20 aastat oluliselt vähenenud. Sellise arusaamaga oleme tagasi 90ndate alguses, kui keskealistel polnud noore vabariigi nõudlikule tööturule enam asja. Vahepealsete aastatega on palju vett merre ja eri vanuses töötajaid üle mere Soome ning mujale tööle voolanud. Tööpagulased on tihtipeale kõrgema palga kõrval toonud lahkumise ajendina asjaolu, et välismaal kohtleb tööandja töötajat inimesena. Töötaja šokk võib tõepoolest olla suur: Eestis on ta harjunud, et teda koheldakse kaltsuna, mille võib vajadusel ära visata ning uue ja parema asemele võtta.

Ei saa öelda, et ka meil poleks taasiseseisvuse veerandsajandiga midagi muutunud,  mis sest, et paljudesse uutesse nõuetesse suhtuti algul irooniaga. Tööandja ei tohi kedagi diskrimineerida tema soo või vanuse tõttu (vaadake töökuulutusi!). Ühiskond rõhutab igal sammul elukestva õppe tähtsust ja vajadust, soodustab täiskasvanute koolitamist, arendab töötute ümberõppe võimalusi, korraldab kursusi, mille eesmärk on üks – et inimene saaks igal eluetapil iseendale leiva teenimisega hakkama. Teisiti poleks see mõeldavgi: pensioniiga tõuseb 65. eluaastani, vananeva rahvastiku ja mugavuspaguluse olukorras pole kusagilt võtta töökäsi, kui me oma inimesed juba noores keskeas üle parda heidame.