Juhtkiri | Eelarve dieet teeb riigi veel õhemaks

Ehkki riigieelarve on pingeline igal aastal, ei pruugi tulude kokkusaamiseks maksutõusude poole kiikav ja isetekkelist majanduskasvu ootav valitsus olla valmis olukorraks, kus Euroopa Liidust toetusraha enam tulemas pole ja kui maksude ja aktsiiside tõstmine oluliselt vähendab raha laekumist eelarvesse.

Tasakaalus riigieelarve kui ülla eesmärgi nimel nägime kütuse- ja alkoholiaktsiisi tõusu. Rahandusministeerium sai rõõmsalt raporteerida, et veebruari lõpuks laekus kütuseaktsiisi 83% ja alkoholiaktsiisi 53% rohkem kui mullu kahe esimese  kuuga. Ent sama pressiteade jätkub lakooniliselt: „Pärast aktsiisitõusudele eelnenud laekumise kiiret kasvu on järgmistel kuudel oodata laekumise olulist vähenemist.“ Selge: odava alkoholi ja kütuse varumise aeg on möödas. Kas aasta lõpuni elavad eestlased vaid varudest või vuristavad nagu Soome viinaturistid Tallinnast Läti Valka ja ühe valuga lätlaste juures ka paagi odavamat kütust täis panevad? Samamoodi kui suur hulk Eesti transpordiettevõtteid, kes paake ja kanistreid naabrite juures täitmas käivad. Või peaksime hoopis rõõmustama, rõõmustama selle üle, et statistikat uskudes on eestlaste tervisenäitajad järsult paranenud: tänavu siinmail viina ei võeta ja käiakse jala?