Kiri | Kas tõelist rahva ühendajat üldse leidub?

Alo Ervin, Tartu Ülikooli magistrant, 31. mai 2016

Mis on ühist Kaur Kenderil ja Varro Vooglaiul, kahel meie aja kangelasel? Kas üldse on? Ja kas on sellist inimest, kes suudaks korraga ühtmoodi hästi esindada mõlemat poolt: kohtus absoluutse sõnavabaduse eest visalt võitlevat nihilisti ja tema kaaskonda ning konservatiivsete pereväärtuste tulihingelist kaitsjat? Kas on sellist, kes seisaks koos selle osaga Eesti rahvast, kes ei jookse iga Brüsselist või Ameerika saatkonnast soovitatud muutuse ees ega lohise järel, vaid tahab, et aastatuhandete jooksul kujunenud väärtused ja tõekspidamised – eeskätt arusaam perekonnast kui ühiskonna alusest – ei muutuks, vähemasti mitte üleöö?

Kas selline tasakaalukas inimene, vähemalt 40aastane Eesti vabariigi sünnijärgne kodanik, tuntud ja lugupeetud inimene, kelle luukerekapp ei kujutaks endast tervet koduloomuuseumi, on üldse olemas? Keegi, kelle viletsa või valikulise mälu ja ignorantsuse pärast ei peaks teised silmi maha lööma Eestis ega välismaal. Ja peaasi, keegi, kes ei häbeneks omaenda rahvast, vaid väärtustaks nii eestlasi kui ka venelasi, soomlasi, lätlasi ja teisi rahvusi, kes Eestis elavad, ega sooviks vormida ühtset sotsiaalliberaalset eurostandardset massi, vaid tagaks kõigile võimaluse jääda iseendaks, ja oleks ise kogu Eesti president, kes koondaks oma rahva.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?