Juhtkiri | Tormi pole, aga elektrit ka mitte

Küllap olid paljud meist hämmingus – kuidas siis nii, tormi ega tormihoiatustki polnud, aga ometi jäi paarkümmend tuhat majapidamist vooluta. Nädalavahetusel polnud ju mingi orkaan ega sajandi torm, vaid lihtsalt veidi tugevam tuul. Polnud ka mingit tormihoiatust ega üleskutset akude ennetavaks laadimiseks, joogivee ja patareide varumiseks, sest õhukese, kuid alati valvsa päästeameti viimane pressiteade nädala keskelt puudutab hoopis veeohutust ja päästeveste.

Mida see räägib meie riigi elektriga varustuskindlusest, kui tormi pole, aga elektrit samuti mitte? Me oleme suure hurraaga investeerinud küll Utah’, küll Jordaania kõrbetesse, kuid endal on kodumaal Lenini juba sajandi eest välja hõigatud kogu maa elektrifitseerimise programm tänini sisuliselt täitmata. See pole kunstiline liialdus, sest paljud tootjad nurisevad elektri varustuskindluse üle, paljud aga jätavad üldse maale tootmise rajamata, kuuldes, millise kosmilise summa läheks elektriliini rajamine maksma. Rahvaski ei kibele elama kohtadesse, kus elekter võib pikkadeks päevadeks ära kaduda. Võib küll öelda, et suviste valgete ööde aegu pole voolu vajagi, las rahvas istub küünlavalgel või pidagu videvikku, kuid see jutt ei sobi 21. sajandisse.