Juhtkiri | Pangad tahavad hakata pangaarvetelt raha näksima
Juhtunud on see, millest juba ammu sosistati – kaks Eesti suurpanka on kehtestanud negatiivse intressi, Swedbank kehtestas selle teistele pankadele, SEBis peaksid aga ettevõtted hakkama valuuta pangas hoidmisele peale maksma 0,4 protsenti aastas. Ning mida rohkem pangad kinnitavad, et eraisikute hoiustele negatiivset intressi ei tule, siis kindlasti on nõukaaegsete rahareformide ja rublade lepalehtedeks muutumisega tundlikuks muutunud põlvkonna seas neid, kelle jaoks tundub vana hea sukasäär säästude hoidmiseks järjest mõistlikuma alternatiivina. Sest küllap kui pankade kasum kahaneb, vaadatakse senisest himurama pilguga ka eraisikute arvete poole nende väiksemaks näksimise mõtetega.
Oli ju krooniajalgi säästude valuutaks vahetamise paanika, kui kardeti krooni devalveerimist. Hoolimata pangajuhtide kinnitustest, et kroon seisab kindlalt, seisid valuutavahetuspunktides sama kindlalt pensionäride järjekorrad, üritades päästa, mis päästa andis.
Juhtunud on see, millest juba ammu sosistati – kaks Eesti suurpanka on kehtestanud negatiivse intressi, Swedbank kehtestas selle teistele pankadele, SEBis peaksid aga ettevõtted hakkama valuuta pangas hoidmisele peale maksma 0,4 protsenti aastas. Ning mida rohkem pangad kinnitavad, et eraisikute hoiustele negatiivset intressi ei tule, siis kindlasti on nõukaaegsete rahareformide ja rublade lepalehtedeks muutumisega tundlikuks muutunud põlvkonna seas neid, kelle jaoks tundub vana hea sukasäär säästude hoidmiseks järjest mõistlikuma alternatiivina. Sest küllap kui pankade kasum kahaneb, vaadatakse senisest himurama pilguga ka eraisikute arvete poole nende väiksemaks näksimise mõtetega.
Oli ju krooniajalgi säästude valuutaks vahetamise paanika, kui kardeti krooni devalveerimist. Hoolimata pangajuhtide kinnitustest, et kroon seisab kindlalt, seisid valuutavahetuspunktides sama kindlalt pensionäride järjekorrad, üritades päästa, mis päästa andis.