ÕHTULEHE KRIMIJUTT | "Suvevõõra surm", 3. osa

Katrin Pauts, 4. juuli 2016

Surnukeha oli viimaks ära viidud, mõrvapaigal kõik vajalik tehtud. Kristjan mõtles ümber ja otsustas minna ning Triinule tere öelda, aga naine oli juba ära sõitnud. Kristjan oli oma tunnetest segaduses – kas tal oli kahju või tundis ta kergendust?

Müristamine oli lakanud ja sadas jälle paduvihma. Nad Jaaniga sõitsid Kristjani juurde, Liis mossitas tagaistmel ja leinas oma telefoni. Jaani tohutu kere oli jalgadel veedetud päevast kurnatud ja tänuga võttis ta vastu õlle, mille Kristjan köögist tõi. Nad istusid varikatusega terrassile. Kristjan oli selle paar suve tagasi oma kätega ehitanud. Liis läks tuppa mobiili näppima – Kristjan otsustas, et tüdruk vajab praegu sõpradega suhtlemist.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?