Madis Tiik | Kuidas jõuab arstiabi saartele ja ääremaale?

Juba ammu pole silmast silma kohtumine arstiga ainus viis abi saamiseks. Meditsiin on meeskonnatöö ja selle edukus sõltub kõikide liikmete panusest ja eeskätt koostööst. Selle kõige olulisem liige on patsient. Ent meditsiiniga kokku puutudes toimuvad inimese käitumises muutused – mõni neist hea, mõni halb.  Abivajajatena oleme valmis koostööks, ka loobumisteks ja pingutusteks, kuid samal ajal loodame ehk liigselt abiandjatele ega taha ise vastutust võtta.

Just siit algavadki probleemid: kõigepealt muutume patsiendina passiivseks ja tahame, et meeskonna teised liikmed teeksid meie eest kõik otsused ja raviks meid terveks. Kuid inimese organism pole auto, mida mehaanik osi vahetades töökorda seab. Selleks, et terveks saada – ja ka terveks jääda –, peame kogu aeg pingutama. Kogu elu jooksul. Meie tervis sõltub geneetilistest eeldustest, käitumisharjumustest, toitumisest ja füüsilisest aktiivsusest, sotsiaalsest heaolust, keskkonnast ja vaid 15% ulatusest arstiabist. Just see viimane kipub tihti ununema.