ÕHTULEHE KRIMIJUTT | "Suvevõõra surm", 15. osa

Metsast naastes palus Triin end Kristjani auto peale. Kolleegid sõitsid tagasi linna, aga tema tahtis õhtuks külla jääda. Kristjan võttis end kokku ja pakkus öömaja, aga Triin oli juba hommikul asjad ühte turismitallu viinud. "Mis sa arvad, kas ta läheb närvi?" küsis Triin. Kristjan kehitas õlgu. Tema meelest oli Sten viimastel päevadel juba nii palju hoope saanud, et üks lisaks ei tohtinuks tema meeleseisundit kuigi palju muuta.

Sten lükkas metsavahimajas mööblit ühe seina äärde kokku, tema särgiselg oli higist läbimärg. Kristjanile tundus, et koolivend otsis endale meelega füüsilist tegevust. "Siia tuleb kirst. Mingid vanamutid leidsin ka lõpuks, ema kunagised töökaaslased postkontorist. Vähemalt ei jää siin päris tühjaks. Ega emal sõbrannasid eriti palju olnud."