Juhtkiri | Riik vaatab imeraviärile läbi sõrmede

Õhtuleht.ee, 1. august 2016

Kui kiiret kaalulangust lubava võlutableti flaierid potsatavad postkasti ning sotsiaalmeediat pole võimalik kasutada ilma, et sõprade ja pere piltide kõrvale noorendavat, tervendavat, salendavat ja meeli rahustavat kursust, loengut või protseduuri ei pakutaks, siis on ilmne – turg sellisele pseudoteadusele on oluliselt laiem kui mõned-kümned kõlavatest lubadustest pimestatud kloordioksiidi joojad.

Kui selliste toodete ja teenustega äritsejaile võib ette heita ahnust, kahtlase koostisega tableti tarvitajale aga naiivset usku imelise tervenemise võimalikkusesse, siis riigile tuleb ette heita ükskõiksust. Toidulisandite registreerimisega tegelev veterinaar- ja toiduamet ei rutta müügilt korjama väidetavalt kõikide haiguste vastu aitavat toidulisandit, olgugi, et USA-s on selle tootja inimesele mürgitust põhjustava väävelhappesisalduse tõttu kohtu alla antud. Veelgi olulisem küsimus on aga, kuidas selline toode, mille ohutuses keegi päriselt veendunud pole, üldse müügile jõudis. VTA vastusega, et toidulisand kanti ametlikku registrisse, sest toote etiketil polnud väävelühendit mainitud, ei saa rahul olla. Nagu ei saa rahul olla tööpraktikaga, et enne lubame ja kontrollime alles tagantjärele – ajaks, kui ametini jõuab esimene vihje, et arvatav toidulisand on tegelikult mürk või ümberpakendatud kodukeemia, võib kellegi tervis olla juba kahjustada saanud.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?