Seisukoht | Jalgrattaga rongi alla

Pole vist jalgratturit, kes ei kiruks kergliiklustee ja raudtee ristumiskohta paigaldatud torupiirdeid, mis sunnivad z-kujuliselt siksakitama nii enne kui pärast raudteed. Vanem rahvas ja vähekogenumad sõitjad ronivad sadulast maha ja tatsavad takistusraja kuni sadakond meetrit jala maha. Vaid osavamad sõitjad suudavad püstitatud labürindi läbida sõites, olgugi et teosammul.

Kuid siia ongi koer maetud – vigursõitu tegema sunnitud ratturi kogu tähelepanu on koondunud tasakaalu säilitamisele ja püstijäämisele, et ei riivaks vasaku ega parema küljega kukkuma meelitavat torude rägastikku. Loogiline, et kogu selle ülimat keskendumist nõudva manööverdamisharjutuse käigus ei jagu tähelepanu kontrollimaks, ega rong parajasti juhuslikult lähene. Imelik, et liikluspsühholoogid pole tõkete paigaldajate tähelepanu juhtinud asjaolule, et kogu tähelepanu ei koondu mitte rongi eest hoidumisele, vaid tõmmatakse hoopis raudteelt eemale, suurendades sellega rongi alla jäämise tõenäosust.