Juhtkiri | Tunnistame vabadussamba eksperimendi nurjunuks
Vabadussamba lagunemine sunnib küsima – kas poleks lõpuks aeg tunnistada see sambaeksperiment nurjunuks ja rajada selle asemele üks korralik monument? Alust sellise küsimuse esitamiseks annab esmalt samba lõputuna näiv remondivajadus. Selleaastaseks remondiks oli kavandatud 79 000 eurot, nüüdseks vajavad vahetust veel ka laiguliseks muutunud klaaspaneelid ja samba tekstilt kadunud e-täht. Plasttäidisega paneelide lagunemine pole mingi uudis, asjatundjad on juba ammu kirjutanud, et see hakkab varem või hiljem juhtuma.
Muidugi võib öelda, et vabadus ongi habras asi, mille eest tulebki pidevalt hoolt kanda. Kui aga kõrvutada meie ja Läti nõukaaja tormidele vastu pidanud kivist vabadussambaid, siis selles võrdluses torkab meie oma silma oma ajutisusega, meenutades rohkem kasvuhoonet kui kestva vabadust. Kui arvestada ka, et vabadus on hindamatu, siis on seda samba rajamise ja püstihoidmisega veenvalt tõestatud. Sammas kujunes kavandatust tegelikult mitu korda kallimaks ja ületas reljeefselt isegi saja miljoni krooni uskumatuna näiva piiri.