Juhtkiri | Kartulikoortest üks inimpõlv hiljem

Taasiseseisvuse algusest möödunud veerand sajandit on piisavalt pikk aeg, et selle aja jooksul saavutatust vääriks kokkuvõtteid teha. Jah, meil on NATO ja EL, kuid meil on ka naabrite kallal jõuvõtteid harrastav Venemaa, pagulasprobleem, Eesti elanikegi seas ohvreid nõudnud islamiterrorism ja Brexit. Näis, kas Venemaa, terrorism  ja laguneva kippuv euroliit valmistavad meile peavalu ka 25 aasta pärast või on maailm vahepeal maha rahunenud. Ei saa paraku välistada sedagi, et mõne aja pärast, kui kogu maailm on purjetanud tormisematele vetele, tundub praegune olukord õndsa rahuriigina.

Eestil on ju tegelikult päris hästi läinud. Eesti pinnal pole konflikte olnud, meil on tugevad liitlased ja lootus helgele tulevikule. Aga meie kalevipojad toodavad teisel pool Soome lahte rikkust teistele, meie aga varustame naaberriike kvalifitseeritud tööjõuga, koolitades neile kõrgharitud spetsialiste. Meie aktiivsena elatud aastate arv on kasvuteel, kuid harjuskite poole kaldu pensionisambasüsteem paneb tuleviku suhtes muret tundma.