Merili Luuk | Aga miks sa siis üldse võistlesid?

Merili Luuk, Rio de Janeiro, 22. august 2016

Olümpiamängude ajal kommentaare lugedes jäi silma Eesti rahva pahameel: „Aga mis sa siis üldse sinna olümpiale ronisid, kui sa katkestad? Kui X koha saad?“ Saan spordisõprade meelepahast aru, sest häid emotsioone ajab meist taga igaüks, kuid – kas me tõesti ei adu, et iseenesest ei pääse iga nelja aasta tagant toimuvale suurvõistlusele kaugeltki mitte kõik?

Seega võtan avalikult mütsi maha Eesti kümnevõistlejate, eriti Karl Robert Saluri ees. 32st kvalifikatsiooninormi täitnud (jah, olümpiale ei pääsenud niisama, vaid 8100 punkti pidi vähemalt taskus olema!) mitmevõistlejast lõpetas ränkraske Kolgata tee 25 sportlast ning kuigi eestlased ei mänginud esimest viiulit, olid nad finišeerijate seas. Olen alati olnud veendumusel, et kümnevõistlejad peavad olema parajalt hullud, et kaks päeva järjest rassida – iga atleet teab, et täiesti tervena seda teha on võimatu.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?