Jüri Saar | „Ma tean teid, te kõik olete televiisorist!“

Meie presidendivalimised on jõudnud põnevasse faasi, sest järgmise nädala alguses selgub, kas riigikogu suudab uues presidendis kokku leppida. Põhiseaduse järgi on presidendi valimine riigikogu ülesanne ning seda ülesannet peavad rahvasaadikud täitma. Probleem on selles, et riigikogu valimiste favoriidid ei ole eelistatud seisus valijameeste kogus, mis tähendab, et ühe põhiseadusliku protseduuriga saab presidendiks üks, teisega teine. Ja mõlemad on samal ajal parimad võimalikud.

Riigkogu variandi pooldajate väitel näitaks kokkuleppe sünd parlamendi küpsust ja võimekust täita oma kohustusi. Eilne Reformierakonna ja sotside omavaheline lepe suurendas võimalusi riigikogu variandi kasuks, mängides samal ajal otsustamisõiguse suuresti Keskerakonna kätte. Kriitikud väidavadki, et tegemist on labase kauplemisega stiilis „kurgid mulle, raha sulle“, mil kokkuleppe korvi pannakse kõikvõimalikke asju. Mis võivad presidendi teemast asuda vägagi kaugel, kuid mõjutavad Eesti poliitelu olulisel määral. Paraku ühishuvide otsingud just niiviisi välja kipuvadki nägema. Tehingu tulemuseks ei pruugi olla parim president, vaid selline, kes teeks ametis olles erakondadele kõige vähem peavalu.