Juhtkiri | Peenhäälestame haigekassa plussi?

Haigekassa vaid poole aastaga kogunenud 33miljoniline miinus sunnib valitsust liigutama: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nõuab lisarahastust, rahandusminister Sven Sester aga haigekassa teenuse kokkutõmbamist ja erasektori kaasamist. Peaminister Taavi Rõivas, ise endine sotsiaalminister, arvab, et on sobiv hetk võtta luubi alla haigekassa juhtimine: nõukogu olevat liiga suur ja vastutus hägustunud. Sellega on nõus tervishoiu rahastamises eriarvamusele jäävad ministridki. Kas haigekassa juhigi tool lööb kõikuma?

Tõsi, vigade eest eelarve planeerimises pole näpuga näidata kellegi teise kui nõukogu ja juhatuse peale. Ent kas kevad-talvine viirushaiguste puhang olnuks leebem ja C-hepatiidihaigeid oleks meil vähem, kui haigekassa eesotsas oleksid teised näod? Et miinus kasvab juba 2013. aastast, siis võib haigekassa rahastamises aimata süsteemset viga. Ees seisev tervishoiutöötajate palgatõus paisutab miinust veelgi. Olukorra parandamiseks jäävad haigekassa juhtide käed lühikeseks – avaldused, et näiteks C-hepatiidi ravimi soodustusele tuleb panna piir ja osa ravimisi tulevasse aastasse lükata, muudavad olukorra küll paberil ilusamaks, kuid ei aita haigeid. Vaja on poliitilist otsust.