Keskkonnaminister | Maamaksumäär tuleb allapoole tõmmata

Maa korralist hindamist on Eestis läbi viidud kolmel korral: 1993., 1996. ja 2001. aastal. Viimane hindamine 15 aastat tagasi näitab selgelt, et riik ei täida perioodilisuse tingimust. Kuna maa turuväärtus on 15 aastaga oluliselt muutunud, on selge, et praeguseks on eelmise maa korralise hindamise tulemused vananenud, tulemuste kasutamine on piiratud ja tekitab ebaõiglust. Maaomanikel pole ülevaadet maa väärtustest ning kehtivaid hindamise tulemusi (aastast 2001!) tehingute aluseks võttes tekib olukord, kus tehingu väärtus võib olla objekti tegelikust turuväärtusest viis korda väiksem. Maa väärtust kajastavate ajakohaste andmete puudumise tõttu on ka riigil hoonestamata maaga seotud tegevused ning menetlused aeglased, ebamäärased ja põhjustavad maaomanikule põhjendamatuid kulusid. Kuna aegunud korralise hindamise tulemusi ei saa kasutada, kaasneb maaomanikel üldjuhul iga üksiku hoonestamata maa turuväärtuse väljaselgitamiseks kulu eksperdihinnangule. Usaldusväärseid ja soodsaid alternatiive maa korraliseks hindamiseks pole.

Väljatöötamiskavatsus sisaldab kaht põhimuudatust: esiteks määratakse kindlaks korralise hindamise läbiviimise intervall – teiste riikide kogemusi ja Eesti eripära arvestades hinnataks maad igal neljandal aastal. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste puhul saab riik ja iga maaomanik ülevaate oma maa hetkeväärtusest. Teine oluline muudatus on maa maksustamise lahtisidumine maa korralisel hindamisel saadud väärtusest. Praegu kehtiva seaduse järgi tuleb maa korralise hindamise tulemusi maa maksustamisel automaatselt kasutada. See on ka põhjus, miks poliitikud on sellest teemast üle kümne aasta kõrvale hiilinud, selle asemel, et see lahutamine ette võtta. Kui aga hindamistulemused maa maksustamisest lahti siduda, siis sellist automaatset maamaksu tõusu ei teki. Hindamise tulemuste kasutamine maksustamisel peab olema võimalus, aga mitte kohustus.