Juhtkiri | Sind surmani küll tahan ma tööl pidada

Õhtuleht.ee, 15. september 2016

Sotsiaalministeeriumi kava tõsta pensioniiga 70. eluaastani mõjub kui punane rätik härjale olukorras, kus haigekassa vaevleb ülekulu käes ning ühe lahendusena terendab eriarstiabi kättesaadavuse vähenemine. Vihasele inimesele tundub minister Tsahkna sõnum küüniline – tööd tuleb rabada kuni surmani. Sest praegu ulatub Eesti meeste keskmine eluiga napilt üle 70 aasta, naistel veidi rohkem. Kui aga riik tahab end pensioniea kergitamisega sisuliselt vabastada pensioni maksmise kohustusest, siis tekib ühiskonnal ka õigustatud ootus senise maksusüsteemi muutmiseks. Tõsi, vahepealse aja jooksul, kui pensioniea tõus peaks 2040. aastal jõustuma, tõuseb küllap ka keskmine eluiga. Kuid selge on seegi, et siis on järjest rohkem neidki, kes ei ela pensionieani. Nende jaoks on ebaõiglane töötada kogu elu selleks, et riik saaks hakata vaid vähestele väljavalitutele pensioni maksma.

Samas on selge, et riiki sunnib sellist ebapopulaarset sammu astuma demograafiline olukord. Kui ikka maksumaksjaid pole ja tulevikus peab iga töölkäija oma maksudest ülal pidama üht pensionäri, siis on vähe häid lahendusi. Seda enam, kui rahvastiku vananedes on vaja järjest rohkem raha meditsiinisüsteemi ülalpidamiseks. Et seda napib juba praegu, on näha haigekassas haigutavast miinusest.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?