Seisukoht | Sõjapaanika

Deivil Tserp, spordiajakirjanik, 25. oktoober 2016

Iga kord, kui keegi räägib sõjast, meenub mulle sakslasest sõbra lühike tõdemus: sõda on s**t asi! Mees teadis täpselt, mida rääkis. Ta võitles II maailmasõjas, elas kuulirahe all ja vikatimees tegutses iga päev tema lähedal. Lõpuks langes ta vangi ja siis oli näljasurm lähedal. Karmimatel päevadel sõi mu semu rohuliblesid, selle n-ö dieediga muutus keha nii nõrgaks, et hommikul voodist üles tõustes läks silme eest mustaks ja ta prantsatas pikali.

Viimasel ajal on Eestiski sõjaohule viidatud. Ühtlasi räägitakse, mida näguripäevadeks varuda. Siinkirjutajale tundub, et tavainimene sõjaks eriti valmistuda ei saa. Suure tõenäosusega kaob äärmuslikus olukorras elekter ja usinalt kokku ostetud makaronidega pole midagi teha. Pisut paremas seisus on ehk maal elavad inimesed, kellel on puupliidid. Nemad saavad eluvaimu etemini sees hoida.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?