Juhtkiri | Tsahkna reform tähendab väiksemat pensionit

Kui sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tuli välja plaaniga tõsta pensioniiga 70. eluaastani, siis lasi ta ühiskondlikul katlal üle kuu aja ägedalt podiseda, et seejärel pärast Juhan Partsi kontrollikotta lähetamisele rohelise tule saamist juba väita, et too pensioniettepanek pole üldse tema oma ning et tal on hoopis uus ja parem plaan. Kunagi oli IRLi loosungiks, et maksudega ei mängita. Praegune IRLi juht teeb pensioniteemaga žongleerides küll efektseid kannapöördeid, kuid oluline on ära tabada piir, millest alates sind enam tõsiselt ei võeta. Praegu jääb mulje, et minister,kas ei valda teemat või on tal kehvad nõuandjad.

Tsahkna värskemate ideede kohaselt tuleb pensionile minek siduda oodatava keskmise elueaga. See tähendab, et kavandatud 2040. aastaks pensioniea 70. eluaastani tõstmise asemel tõuseks see 2047 aastaks 68. eluaastani. Kas aga oodatavat eluiga mõõta kõigile ühe vitsaga või hakkavad uue korra järgi naistest varem pensionile saama hoopis mehed, kuna nende eluiga on lühem? Süsteem, kus soovijad saaksid ametlikust ajast varem pensionile jääda ning nende pension oleks väiksem, on kasulik ennekõike riigile, kes hoiaks raha kokku. Kui varem pensionile jääjaid, kes kehva tervise tõttu ei jaksa ametliku pensionieani tööd teha, saaks olema väga palju, siis tähendab see pigem üleüldist pensionide langetamise kava.