Riigikantselei | Miks Eesti valmistub kriisiks?

Viimasel ajal on olnud meedias üleval küsimus, kas me valmistume sõjaks. Mida me tegelikult teeme? Me valmistame ette tugevat ühiskonda, mis suudaks vajadusel vastu panna mistahes kriisile. Kriiside tagajärjed sõltuvad olulisel määral sellest, kui hästi me kõik valmis oleme. Seni oleme Eestis keskendunud peamiselt asutustevahelisele koostööle. Sellele, kuidas riigiasutused kriise lahendavad ja omavahel vastutust jagavad. On selge, et sellest üksi ei piisa. Nii igapäevaste õnnetuste, kui ka suurte kriiside korral sõltub palju sellest, kui hästi suudab inimene ise abi saabumiseni hakkama saada. Eestis on väga heade oskuste ja kogemustega päästjad, politseinikud ja teised tublid spetsialistid, kes meie elu ja tervise eest seisavad, aga tuleb mõista, et mida suurem on kriis, seda kauem võtab neil igaüheni jõudmine aega.

Oleme Eesti inimestele juba aastaid õpetanud ohutut käitumist liikluses, kodus ja veekogude ääres, mille tulemusena on oluliselt vähenenud vigastussurmade arv. Palju vähem oleme aga tähelepanu pööranud suurematele kriisidele, kuhu igaüks võib siiski sattuda. See on üks põhjuseid, miks valitsus otsustas 2015. aasta detsembris luua elanikkonnakaitse rakkerühma. Sinna kuuluvate asjatundjate töö on panna kahe aastaga alus Eesti elanikkonnakaitse terviklikule lähenemisele. Selleks vaatame kõiki kriisiolukordi alates loodus- ja transpordiõnnetustest kuni epideemiate, elutähtsate teenuste ulatuslike katkestuste ning sõjaliste konfliktideni. Meie üks olulisemaid pikaajalisi eesmärke on tõsta elanike teadlikkust ja nende valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks valmistumisel ja neis hakkamasaamisel.