Juhtkiri | Kuidas valida presidenti?

Õhtuleht.ee, 14. jaanuar 2017

Presidendivalimiste senise korra muutmise vajadus sai selgeks hetkest möödunud sügisel, mil poliitikute intriigid põrgatasid riigipea valimise valimiskogust tagasi riigikogusse. Nüüd on küsimus, kas parandused võetakse ette vaid omadest kombinatsioonidest selili kukkunud erakondade poliitikute näo päästmiseks või on julgust valimiskorra põhimõtteliseks muutmiseks. Viimane tähendaks presidendi otsevalimise õiguse andmist rahva kätte. Moment selle sammu astumiseks oleks möödunud sügist arvestades enam kui sobiv, kui algul nii riigikogu kui pärast teda ka valimiskogu (riigikogu varuvariandina) äpardusid neile seadusega pandud ülesande täitmisel. Praegune valimissüsteem pärineb taasiseseisvuse algusaegadest, mil koostajad tahtsid sellega vältida Arnold Rüütli riigipeaks saamist. Kahel korral see töötas eesmärgipäraselt, kuid pärast Lennart Meri kahte ametiaega tõusis Rüütel ikkagi riigipeaks. Parteid võivad küll uskuda, et rahvas ei suuda endiselt õiget valikut teha, kuid selline usk väljendab pigem meile juba tuttavat erakondade tagatoamentaliteeti koos sellega kaasneva lehmakauplemisega.

Valimiskorda tuleb aga remontida niikuinii, sest haldusreform vähendab tunduvalt valimiskogu kooseisu ning muudab eri piirkondade esindatuse proportsioone. Kui valimiskogus jäävad omavalitsuse esindajad vähemusse riigikogulaste kõrval, siis mis mõtet on üldse valimiskogul? Kui aga jätkuvalt nii riigi- kui ka valimiskogule panustada – kas poolthäälte enamuse asemel lihthäälteenamuse lubamine on piisav muudatus? Kas seada sihiks, et teha vaid selliseid muudatusi, mida saab astuda ka ilma põhiseadust muutmata? Ja kui juba remontimiseks läheb, siis oleks mõistlik üle vaadata ka presidendi ülesanded ning tema ametihüved.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?