Juhtkiri | Kas jätame roolijoodikud ministrile lintšida?

Kui mullu tabas politsei esimese kuue kuuga autoroolist 1455 kriminaalses joobes juhti ja neist suisa veerandil oli kehtiv karistus sama kuriteo eest, on kerge tekkima mulje, et roolijoodikut määratavad karistused ei heiduta. Justiitsminister Urmas Reinsalu ettepanek muuta karistusseadustikku nii, et kõik üle 1,5promillise joobega teist korda roolist tabatud läheksid vähemalt viieks päevaks trellide taha, võiks vastata kõigi nende õiglustundele, kes karmikäelisemat õigusmõistmist nõuavad.

Ometi on põhjust küsida, kas selle käe pigistus ei või olla nii tugev, et lämmatab kohtuvõimu. Just seda pelgavad kohtunikud ja juristid, kelle sõnul piirab seadus, mis näeb võrrandina ette, et kui pannakse toime selline rikkumine, peab järgnema vältimatult just see karistus, kohtute kaalutlusõigust. Väitele, et seni on kohtud roolijoodikuid siidkinnastes kohelnud, võib küll leida üksikuid kinnitavaid näiteid – seda enam, et õiglustunnet eriti teravalt riivanud juhtumid liiga leebetest karistustest jäävad paremini meelde –, aga statistikat, mis näitaks, kas võimalust määrata šokivangistust on kohtud seni piisavalt kasutanud, ei ole.