Juhtkiri | Mitut õppetundi vajab Mailis Reps?

Kaks on juhus, kolm seadus, ning keskerakondlase Mailis Repsi jaoks oli propagandakanalile Sputnik jaanuari lõpul antud intervjuu kolmas, kui haridusministrina tehtud sõnavõtt Vene propagandistide ees ministrile kurjalt kätte maksis. Tõsi, esimene kord ulatub juba 12 aasta tagusesse aega, kuid alles hiljuti Sputniku veebilehele jõudnud kaks usutlust ja nendest tõusnud pahameel peaksid Repsile ja teistelegi poliitikuile taas meelde tuletama, et ühtviisi oluline on, mida ja kellele öelda.

Reps on tunnistanud, et viimasele ei ole ta piisavalt palju tähelepanu pööranud – holokaustiteemalise intervjuu saanud temalt juhuslikult jutuajamise kõrval seisnud tundmatu, keelenõuete kohta telefoni teel küsimuste esitajat pidanud ta aga üheks teiseks ajakirjanikuks. Sputniku avaldatud video, millest nähtub, et „tundmatu“ siiski tutvustas end korrektselt ja suhtles ministriga vahetult, seab Repsi sõnad kahtluse alla –  Sputnikule intervjuu andmist eitanud minister valetas. Ministri pähe me kahjuks ei näe ega saa kindlalt öelda, kas vale taga on halb mälu (nagu püüab juhtunut pehmendada peaminister Jüri Ratas) või teadlik kalkulatsioon, et erinevad teemakäsitlused eesti- ja venekeelses inforuumis kindlustavad häältesaagi mõlemalt poolt, ja ehk ka lootus, et valega vahele jäämisele järgnev skandaal vaibub ruttu, kuid hääled jäävad. Flirdile valijatega vihjab ka Repsi erakonnakaaslane Yana Toom.