Juhtkiri | Palgalõhe on kreenis ametnike kasuks

Eesti tähistab euroopalikult võrdse palga nädalat, kui räägitakse meeste ja naiste palgalõhest. Poliitikuil on muidugi hea esineda üleskutsetega, et naised võitleksid meestega võrdse palga saavutamise eest. Kuidas seda aga teha, kui kapitalistlikus Eestis pole töötasu erinevalt nõukaajast enam avalik? Vaevalt riskiks ükski töötaja minna tööandja vastu ristisõtta, kui võib ilmneda, et ta teenib kolleegidega võrreldes hoopis rohkem. Vastus sellele, miks lihttöötajadki pole huvitatud palkade avalikustamisest, võib olla üllatavalt lihtne – rahval on piinlik oma palgavaesust välja näidata.

Pigem on Eesti probleem üleüldine madal palgatase, millega oleme ELi pingerea tagumises osas. See ei tee riigile kindlasti au, sel juhul võib soolise palgalõhe pidevat rõhutamist võtta kui poliitikuile kasulikku asendustegevust.   

Eesti tähistab euroopalikult võrdse palga nädalat, kui räägitakse meeste ja naiste palgalõhest. Poliitikuil on muidugi hea esineda üleskutsetega, et naised võitleksid meestega võrdse palga saavutamise eest. Kuidas seda aga teha, kui kapitalistlikus Eestis pole töötasu erinevalt nõukaajast enam avalik? Vaevalt riskiks ükski töötaja minna tööandja vastu ristisõtta, kui võib ilmneda, et ta teenib kolleegidega võrreldes hoopis rohkem. Vastus sellele, miks lihttöötajadki pole huvitatud palkade avalikustamisest, võib olla üllatavalt lihtne – rahval on piinlik oma palgavaesust välja näidata.

Pigem on Eesti probleem üleüldine madal palgatase, millega oleme ELi pingerea tagumises osas. See ei tee riigile kindlasti au, sel juhul võib soolise palgalõhe pidevat rõhutamist võtta kui poliitikuile kasulikku asendustegevust.