Juhtkiri | Ära raiska toitu!

Õhtuleht.ee, 15. aprill 2017

Kuigi suured poeketid on vaid mõne aastaga liikunud pika sammu edasi kunagisest kombest aegunud toidukaup näiteks pesuvahendiga üle valada, ja paljud neist teevad praegu sõbralikku koostööd Toidupangaga, ei saa veel öelda, et toidu raiskamine poleks Eestis enam probleem. Kui ühe aastaga visatakse kodumajapidamistes ära pea samas väärtuses toitu, nagu on Eesti Rahva Muuseumi kogumaksumus, siis on selge, et lääne-eurooplasega võrreldes kokkuhoidlik, kuid siiski liiga kergekäeliselt toitu ära viskav, eestlane ei austa leiba samamoodi nagu meie esivanemad.

On vaieldav, kui suur on tegelik kasu, mida saame riigi raha targalt tarbimise kampaaniatesse paiskamisega. Mõistab ju järjekordset hallitanud saia või mustaks tõmbunud banaani prügikasti heitev kodanik niigi, et asi on ostude kehvas planeerimises. See aga ei tähenda, et riik ei saaks toidu raiskamise vähendamiseks midagi ära teha. Üle tuleks vaadata kauplustele seatud ehk isegi ülemäära ranged piirangud, mille järgi võib annetamisele kuuluvat toidukaupa hoiustada vaid pakendil märgitud kuupäevani. Teemat, et kuupäeva täpsusega ei peaks olema märgitud „parim enne“ kaubad, mis on tarbimiskõlblikud vahel nädalaidki hiljem, vaid ainult „kõlblik kuni“ silti kandvad tooted, arutatakse isegi Euroopa Liidu tasandil. Hoiakute muutumisele annavad olulise panuse ka kodanikuühendused, kes on siinmailgi tegemas esimesi katseid äraviskamisele määratud toitu pakkuvate kohvikute ja tulevikus ehk isegi tasuta toitu „müüvate“ poodide avamisega.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?