Seisukoht | Surematud sõdurid

Arvo Uustalu, ajakirjanik, 17. mai 2017

Järjekordne võidupüha on eestlastel üle elatud. 72 aastat võitu on meid kõvasti räsinud, kuid peame vapralt vastu. Õigel kursil aitavad eestimaalasi hoida Yana Toom, Oudekki Loone ja Olga Ivanova, postuumselt Tõnismäe pronkssõdur ja Raadi kirsamees. Kui Tallinna pronkssõdur toimetati väikeste kaitselahingute hinnaga tollele pisut sobilikumasse kohta, siis Tartu omast on pärast Eesti Rahva Muuseumi pompoosse peahoone valmimist keeruline saluteerimata mööda minna. Eestimaalaste vabastaja sümbolkuju koht sobib teise meie sümboli kõrvale nagu rusikas silmaauku. Vaatad härdunult vanaisa nikerdatud õllekappa ja ühtlasi annad au vanaisa vabastajale.

Tõsi, mitte alati pole pronkssõdurisse nõnda hästi suhtutud kui tänapäeval. Nimelt kannab Raadi järve kaldal asuv vabastaja numbrit kolm. Esimese monumendi, automaati käes hoidva vene soldati, lasksid ühel 1949. aasta pimedal novembriõhtul õhku ühenduse Sini-Must-Valge liikmed. Et mälestus vabastajatest ei tuhmuks, asendati automaadimees ajutise sambaga, mis sai väärika järglase alles 1975. aastal.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?