Juhtkiri | Kaitseväe kaotused

Mitu järjestikkust rumalat vigastustega lõppenud autoõnnetust kaitseväes paneb esitama muna ja kana küsimust – kas õnnetus hüüab tulles või on õppustel loomulik kadu täiesti aktsepteeritav nähtus? Et kaitsevägi toimunut päris loomulikuks ei pea, oli näha sellest, et esimese õnnetuse järel, kus veoauto tagurdas üle reservväelase, saadeti ohvitser „Ringvaatesse“ asja selgitama. Kolonel-leitnandi esinemine kuigi veenev polnud, kui ta nentis, et kuna tehnikat ja inimesi on õppustel palju, siis ei oskagi midagi öelda. Loodetavasti pole see märk sellest, et üha paisuvad õppused hakkavad sedavõrd üle pea kasvama, et korraldamise kõrval ei jää ajateenijate ja reservistide koolitamiseks enam aega.  

Teine juhtum, kus kolm ajateenijat said elektrilöögi kõrge antenniga autoga kõrgepingeliini alt läbi sõites, võiks kandideerida oma tobeduses Darwini auhinnale. Kui ajateenijaile pole koolifüüsikast midagi külge jäänud, siis on kaadriväelaste asi neile ohutusreegleid selgeks teha. Kui kõrgepingeliini alla sõideti ülemuse käsul, kerkib küsimus tolle pädevusest.