ÕL VIDEO JA GALERII | „Kui naiskütt on seltskonnas, peavad jahimehed ennast viisakamalt üleval!“

Viiskümmend Raplamaale Toosikannu metsadesse kogunenud naiskütti moodustavad omasuguste hulgast kuuendiku. Võrdluseks: kui tunnistusega meeskütte on Eestis umbes 15 000, siis naisi kõigest ligikaudu 400. Veidi rohkem kui end ajalukku kirjutanud Sparta sõdureid, kes pärslaste armee vastu võitlesid.

Need naiskütid pole aga oda ja kilbiga. Tegelikult pole nad ka kalli optikaga vintpüssi ja mugava ilmakindla kamuflaažiga. Eesti Jahimeeste Seltsi viiekümnenda sünnipäeva tähistamiseks on naiskütid tulnud jahile, nagu seda tehti pool sajandit tagasi 1967. aastal. Peas ehtsad karvamütsid, seljas vanamoodne villane palitu ja vööl räsitud olemisega padrunivöö. Padrunid käivad vöö pealt sileraudsesse jahipüssi. Selle efektiivseks laskekauguseks peetakse kuni 50 meetrit. „Näed, selle kännuni veel lasen, aga kui loom on kaugemal, pole mõtet üritadagi,” näitlikustab naiskütt Kairit.