INTERVJUU | Andres Sõber: külmavärinad tulevad peale, kui meenutada, mis oli ja mis oleks võinud hullemini minna
Ats Kuldkepp, 9. november 2017
Teeneka korvpallitreeneri Andres Sõbra (61) elurütm on sassi löödud. Heas mõttes. Pankrotiga lõpetanud Rakvere Tarvast enam pole ja nii juhendab Jorriks kutsutav Sõber Viru-Nigula spordihoones koolipoisse. Täpselt samasuguseid põngerjaid, kellega ta omal ajal Tallinnas alustas. Vahepeal kadunud jõud ja elurõõm on tagasi.
“Ring on täis. Mulle pole see põrmugi vastumeelt. Need on nii jõhkrad mehed – alguses mõtlesime, et teeme kaks korda nädalas, aga nüüd on treeningud esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel,” räägib Sõber Vasta kooli 1.-3. klassi poistest. Nemad ongi koos 4.-6. klassi korvpallurihakatistega Viru-Nigula Hundid. Vanema rühmaga on alevikust paar kilomeetrit eemal Padaorus elav Sõber vaeva näinud 2014. aastast.