SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 79. koht: vennatapusõda

75 aastat tagasi (1942) moodustasid Teise maailmasõja kaks agressorit – Saksamaa ja NSV Liit rahvusvahelist õigust eirates okupeeritud Eesti sõjameestest Eesti Leegioni ja Eesti Laskurkorpuse, kes ka lahinguväljal kohtusid. Toimus nn vennatapusõda, mis aastakümneid hiljemgi Eesti peresid muserdas. 

Eesti Vabariigi kaitsevägi arvati kohe pärast Eesti okupeerimist Punaarmee koosseisu ning viidi NSV Liidu-Saksamaa sõja puhkedes üle Venemaale. Veel enne taganemist jõudsid Nõukogude okupatsioonivõimud Põhja-Eestis läbi viia üldmobilisatsiooni, mille tulemusel  viidi NSV Liitu ligi 33 000 meest. Septembris 1941 saadeti kõik eesti sõjamehed tööpataljonidesse, kus hukkus 8000–9000 inimest. Detsembris hakati Punaarmee koosseisus tööpataljonides ellu jäänutest moodustama eesti rahvuslikku väekoondist, mis 25. septembril 1942 ühendati Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuseks (ligi 30 000 meest, kellest 90% olid eestlased). Korpus sai lahinguristsed detsembris 1942 lahingutes Velikije Luki pärast, kus ebarealistlike käskude, puuduliku luure, nõrga relvastuse ja kogemuste vähesuse tõttu hukkus ligi 6500 meest. Ligi paar tuhat eestlast andis end sakslastele vangi. Jaanuaris 1944 alanud Punaarmee pealetungioperatsiooni käigus jõudsid Punaarmees võidelnud eestlased Narva jõeni.