×
Uudised | EV100

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 79. koht: vennatapusõda

18
Indrek Riigor, 7. detsember 2017

75 aastat tagasi (1942) moodustasid Teise maailmasõja kaks agressorit – Saksamaa ja NSV Liit rahvusvahelist õigust eirates okupeeritud Eesti sõjameestest Eesti Leegioni ja Eesti Laskurkorpuse, kes ka lahinguväljal kohtusid. Toimus nn vennatapusõda, mis aastakümneid hiljemgi Eesti peresid muserdas. 

Eesti Vabariigi kaitsevägi arvati kohe pärast Eesti okupeerimist Punaarmee koosseisu ning viidi NSV Liidu-Saksamaa sõja puhkedes üle Venemaale. Veel enne taganemist jõudsid Nõukogude okupatsioonivõimud Põhja-Eestis läbi viia üldmobilisatsiooni, mille tulemusel  viidi NSV Liitu ligi 33 000 meest. Septembris 1941 saadeti kõik eesti sõjamehed tööpataljonidesse, kus hukkus 8000–9000 inimest. Detsembris hakati Punaarmee koosseisus tööpataljonides ellu jäänutest moodustama eesti rahvuslikku väekoondist, mis 25. septembril 1942 ühendati Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuseks (ligi 30 000 meest, kellest 90% olid eestlased). Korpus sai lahinguristsed detsembris 1942 lahingutes Velikije Luki pärast, kus ebarealistlike käskude, puuduliku luure, nõrga relvastuse ja kogemuste vähesuse tõttu hukkus ligi 6500 meest. Ligi paar tuhat eestlast andis end sakslastele vangi. Jaanuaris 1944 alanud Punaarmee pealetungioperatsiooni käigus jõudsid Punaarmees võidelnud eestlased Narva jõeni.

Saksa okupatsiooni alla jäänud Eestis kutsuti juba augustis 1941 eestlasi Saksa armeesse astuma. 28. augustil 1942 teatati Eesti SS-leegioni formeerimisest, kuid Saksamaa poliitika ebapopulaarsuse tõttu suudeti aasta lõpuks värvata vaid 1280 vabatahtlikku. 1943–44 korraldasid Saksa okupatsioonivõimud Eestis mitu sundmobilisatsiooni, mille käigus sattus Saksa armee teenistusse üle 42 000 eesti noormehe. Esimese lahingukogemuse said nad 1943, kui Eesti Leegioni pataljon Narva pidas lahingu Izjumi lähistel Ukrainas. Jaanuaris 1944 hakati eesti väeüksusi paigutama Narva rindele. 7. veebruaril 1944 kutsus viimane okupatsioonieelne peaminister Jüri Uluots raadiovestlustluses eestlasi kodumaa kaitsmisele ja võitlusele Punaarmee sissetungi vastu. Suvel 1944 jõudsid kodumaale tagasi Saksa armeeteenistusest kõrvale hoidmiseks Soome armeega liitunud ja Jätkusõjas (200. jalaväerügemendi koosseisus) võidelnud nn soomepoisid.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?