"Ülle Ulla ütles ikka, et tead, ma pean käima, et end kuidagi vormis hoida."

Jaanus Kulli, 10. veebruar 2018

„Valgesse uttu mattuvad linnad, valgesse uttu madal sadam kaob, valgesse uttu meil tuleb kõigil minna...” Selle Sally aaria laulis nooruke Ülle Ulla tuntuks 1965. aastal Estonias esietendunud Eino Tambergi ooperist „Raudne kodu”. Valgesse uttu meil tuleb kõigil minna… 9. aprillil 2016, laupäeval, korraldasid hiidlased Kõpu rahvamajas 26. veebruaril manalateele läinud Eri Klasi ehk Lahe Eri, nagu kõplased teda kutsusid, mälestusõhtu. Sestap sõitis tol päeval Hiiumaale Kõppu ka Ülle Ulla tütar Ulla Kerge. Ta ei teadnud veel, et samal päeval läheb valgesse uttu ka tema ema...

„Sel mälestusõhtul tuletati hea sõnaga meelde nii Erit kui ema, sest nad olid ikkagi pea 20 aastat abielus,“ meenutab Ulla Kerge. „Mäletan, Erki-Sven (Tüür – JK) oli seal ja Roman Baskin oli. Nii kummaline, et räägiti rõõmsalt emast ja samal päeval ta siit ilmast ka läks! Ilmselt sai tema aeg ümber. Mis samas oli väga ootamatu. Ma ei olnud jõudnud veel mandrile tagasigi, kui helistati. Ta oli läinud üle tee oma kodupoodi pakki piima ostma ja varises tagasi tulles oma maja ukse ees kokku. Kiirabi tuli küll kohe, kuid autos oli ta langenud koomasse. Selles mõttes oli see ikka väga-väga ootamatu.“ Veel eelmisel päeval, 8. aprillil, oli Ulla helistanud Ago-Endrik Kergele ja õnnitlenud endist abikaasat 77. sünnipäeva puhul.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?