Juhtkiri | Eesti 200, ärge laske toetusel raisku minna

Julge pealehakkamine on pool võitu. Vaevalt oskasid poliitilise survegrupi Eesti 200 eestvedajad isegi oodata, et neile saab osaks poolehoid, mis neid üle valimiskünnise vinnab. Valimisteni on küll veel üheksa kuud aega, ent avansina saadud kuue protsendi valijate toetus võiks seda enam innustada edasist mitte saatuse hooleks jätma.

Kahjuks ei lase küllalt üldsõnaliseks jäänud manifest arvata, et üllatava numbri taga on selle seltskonna eriliselt innovaatilised ideed. Seletust toetusele tasuks otsida pigem eestkõnelejate isikus – tegemist pole nii-öelda pettunutega, kelle ainus võimalus poliitilises toiduahelas jätkamiseks on luua oma erakond (ka Margus Tsahkna on targu varju hoidnud). Pigem poliitilise taagata ning alles kujunemisjärgus seisukohtadega grupile on pealegi lihtne panna ootusi, mida Eesti 200 võib-olla ei kavatsegi täita. Teisalt tähendab see suurt ohtu, et plaanide konkreetsemaks muutumisega purunevad illusioonid ja kahaneb ka esialgne toetus.