Kaarel Täll | Minu Venemaa
Kümme päeva, kolm linna (Nižni Novgorod, Moskva, Peterburi), neli staadionit, neli mängu. Lennukid, rongid, bussid, metrood, trammid ja taksod – kõik toimib nagu kellavärk.
Kohati tabad end mõttelt, et kõik on isegi liiga ilus. Mitte kuskil maailmas pole suurlinnu, kus tänavailt ei leiaks ühtegi kodutut inimest, kassi ega koera. Venemaal on see aga praegune reaalsus. Ainult MMi ajal. Meie suures naaberriigis on mitu paralleeluniversumit, mitu reaalsust ja mitu tõde. Kohalikud on sellega harjunud.
Kümme päeva, kolm linna (Nižni Novgorod, Moskva, Peterburi), neli staadionit, neli mängu. Lennukid, rongid, bussid, metrood, trammid ja taksod – kõik toimib nagu kellavärk.
Kohati tabad end mõttelt, et kõik on isegi liiga ilus. Mitte kuskil maailmas pole suurlinnu, kus tänavailt ei leiaks ühtegi kodutut inimest, kassi ega koera. Venemaal on see aga praegune reaalsus. Ainult MMi ajal. Meie suures naaberriigis on mitu paralleeluniversumit, mitu reaalsust ja mitu tõde. Kohalikud on sellega harjunud.