Seisukoht | Hetk, mil mind tabas nõukaaja igatsus

Jaanika Vilipo, reporter, 18. august 2018

Olles hiljuti käinud vaatamas Kirill Serebrennikovi linateost "Leto" (suvi – toim), mis kõneleb Venemaa rokkmuusika ajaloo ühest eredaimast tähest Viktor Tsoist, tekkis minus meeletu nostalgia ja nõukaaja igatsus. Sündisin 80ndatel ja kuigi nõukaaja hõngu olen tundnud vaid mõned aastad oma elust, on see siiski minu külge kinnistunud. Nii tugevalt, et teinekord tunnen, et olen sündinud valesse aega. Ja mitte, et ma igatseksin taga aega, mil piirid suletud ning kultuur-kunst ja keel range kontrolli all.

Ajastututruu film keris end lahti ja näitas mitte ainult ehedat 80ndate olustikku, kasinaid majapidamisi ja kitšilikke tänavapilte, vaid paljastas ka inimhinge selle kõige ehedamas vormis.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?