Jaanus Järs | Viis viimast teel Olümposele

Jaanus Järs, august 2018, 18. august 2018

Puhkuse aeg lähenes. Tahtsin just tuttavatele öelda, et vuran kuuma Katalooniasse, kui firma reisi üles ütles. Kohad ei täitunud. Kuidas nüüd nii, ilma reisita? Pakutud asendustest jäi pilk pidama Kreekal. Tuur läbi kaheteistkümne Euroopa riigi! Pealinnad Riiast Viinini. Lummavad nõiasõnad: Delfi ja Parnassos, Ateena ja Akropol, Meteora kaljukloostrid, Olümpia antiikstaadion. Ja muidugi Olümpose mägi: jumalate asupaik, Euroopa kultuuri müütiline häll.

Eestimaa on suur. Eriti kui sõita Tartust Tallinna kaudu Pärnusse. Tormasin Pärnu hotelli pissile ja jõudsin tagasi ajaks, kui istekohad olid lõplikult paigas. Buss oli vaatamisväärsus. Seitseteist pikka sammu ühest otsast teise! Selline elukas märkamata ei jää. Suurte linnade bussijuhid tegid temaga selfisid. Kui esiots keeras uude kitsasse tänavasse, olid tagarattad veel eelmises linnajaos. Rääkimata tagaotsast, mis veel paar meetrit kaugemal rippudes vastassuunda pugevaid autosid mõlkis.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?