Madis Müller | Danske panga 150 miljardit on 5% Eesti pankadest läbi käinud 2,4 triljonist eurost

Eesti Pangale on seadusega pandud palju ülesandeid ja üks nendest on oma hoobasid kasutades tagada, et Eesti pangandus oleks stabiilne ning makse- ja sularahateenused töötaksid sujuvalt. Pangad peavad esiteks küll täitma erisuguseid tehnilisi nõudeid, kuid edu saavutamiseks panganduses on lisaks hädavajalik klientide usaldus. Usaldust on teadupärast raske välja teenida, aga lihtne kaotada. Seetõttu ei tohi me kergelt suhtuda mainekahjusse, mida mõne pangaga seonduvad skandaalid võivad kaasa tuua Eesti pangandusturule ja riigile üldisemalt.

Danske panga rahapesujuhtumit on rahvusvahelises meedias laialdaselt kajastatud ning kindlasti on see tekitanud nii Eesti kui ka Taani pangandusele ja riigile mainekahju. See võib halvendada Eestis tegutsevate pankade suhteid korrespondentpankadega – neid vajame selleks, et Eesti pangakliendid saaksid arveldada teisteski valuutades peale euro. Samuti võib Eesti maine murenemine peletada Eestist eemale võimalikke välisinvestoreid, mistõttu võivad loomata jääda uued töökohad. Ent need kõik on oletused.