Heidy Tamme: „Minu lava on minu altar, minu publik on minu inglikesed ja minu laulud on minu palved!“

„Kui ma lavale tulen, tähendab see seda, et mina olengi inimeste emotsiooniväravate avaja. Et inimesed unustaksid kas või hetkeks oma kodused mured, sest neid on ju meil kõigil. Aga et sel hetkel oleksid kõik õnnelikud. See on minu ülesanne. Ja ka mina olen siis õnnelik,“ jagab Heidy Tamme oma esimesi vahetuid emotsioone pärast pühapäevast kolmetunnist esinemist Pärnu kontserdimajas. 

„Ma olen siis nagu väike laps. Olen seda laval olnud 55 aastat,“ vihjab Heidy siinkohal oma lavastaažile. „Minu lava on minu altar, minu publik on minu inglikesed ja minu laulud on minu palved,“ tuleb Heidy silmadesse mõtlik pilk. Ja silmanurgas vist midagi läigatab, mida ei suuda varjata isegi prilliklaasid. „Mind on niimoodi õpetatud, lava on püha koht.“ Ent hetke pärast on ta jälle ülemeelik neiu. „See, et ma siin ennast näitan, kuulub selle blondi tütarlapse juurde, et vaadake, kui ilus ma olen,“ kihistab ta naerda. „Mu ema ütles alati, et kui sa lähed välja, siis puhas pesu selga, tripid kinni ja tutt pähe!“