Seisukoht | Prügist lahti saada pole naljaasi

Suvekodus kuuri koristades saan kolm kastitäit sinna vanemate elu jooksul kogunenud värvi ja mis iganes ohtlike jäätmete hulka kuuluvaid purke-potsikuid. Lisaks kastiäie klaasi. Tarin kastid autosse ja sõidan prügilasse. Esimene tõrge tekib juba väravas - selleks, et tasuta oma ohtlik kraam prügimäele saata, on vaja ID-kaarti. Sest tasuta teenindatakse vaid oma maakonna elanikke. Kuna ma õnneks tean peast oma isikukoodi, ajab asja ära ka õpilaspilet. 

Aga kohe tekib uus tõrge - ohtlikku kraami võetakse tasuta vastu 20 kilo ehk vaid üks minu kolmest kastist. Kas järgmised 20 kilo peaksin tooma järgmisel kuul, järgmises kvartalis või järgmisel aastal, jääbki selgusetuks. Vaatamata teadmisele, et 50 alumiiniumpurgi taaskasutus annab energiat mahus, mis valgustaks mu magamistuba terve nädala, ei kiirusta ma enam kui 15 eurot välja käima. Kastitäis klaasi on juba niigi mu kukrut kergendanud.