Miks küll räägib enamik Eesti filme maailmaga pahuksis meestest?

Keit Paju, 17. november 2018

Mõni nädal tagasi püstitas Kanal 2 satiirisaade „Su nädal kõlab tuttavalt“ olulise teema: kui vaadata, millest kõnelevad uued kodumaised filmid, mis enamasti valminud Eesti 100. sünnipäevaks, siis ühendab neid üks lihtne detail. „Kõigi peategelaseks on mees, kes on keskealine ja võitluses maailmaga. Kes otsib tõde. Keskealine valge mees, kes on eksitentsiaalses kriisis,“ ütles saatejuht Katariina Tamm. Miks ei portreteeri Eesti filmid naisi?

Eesti vabariigi 100. aastapäeva puhul korraldatud filmikonkursil sai toetuse viis projekti: „Tõde ja õigus“, „Seltsimees laps“, „Põrgu jaan“, „Võta või jäta“ ning „Eia jõulud Tondikakul“. Naissoost peategelasega on nendest filmidest kaks, „Seltsimees laps“ ning „Eia jõulud Tondikakul“, kuid mõlemal juhul on tegu lapsega. Naistele pühendatud EV100 filmid leiab õnneks dokumentaalfilmide kategooriast. Dokfilmide kogumik „Juured“ on naisrežisööride kätetöö ning räägib isiklikke lugusid naiste elust.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?