TAANI IDEE: viiruste asemel kurjategijad üksikule saarele

Tõnis Erilaid, 4. detsember 2018

Taani valitsus otsustas, et välismaalastest kurjategijad, kes ootavad riigist välja saatmist, paigutatakse üksikule saarele. „See ei ole vangla. Saarele käib parvlaev, kuid öösel peavad need inimesed saarel tagasi olema,“ ütleb rahandusminister Kristian Jensen. Ta möönab siiski, et mõnda liiki kurjategijatele pannakse saarele püsti ka midagi vanglalaadset ja saar tuleb kõigepealt puhastada ohtlikest viirustest.

Tema sõnul majutatakse kõrvu väljasaatmist ootavate kurjategijatega saarele ka elamisloata inimesed, keda juriidilistel põhjustel Taanist minema saata ei saa – neil kas pole dokumente või keeldub  päritoluriik neid vastu võtmast. „Probleem on selles, et Taani linnades hulguvad sajad inimesed, keda ei saa riigist välja saata. Saarel on meil nende asukohast parem ülevaade,“ rõhutab parempoolse Venstre partei liikmest Jensen vajadust luua pagulaskeskus just üksikule saarele. Taani ajakirjandus on allikatele tuginedes kirjutanud, et saarele võidakse paigutada ka Taanist võitlema läinud džihadistid, kes Lähis-Idast tagasi pöörduvad.

Opositsioon on nördinud

Opositsioonierakonnad on valitsuse otsust maha teinud rõhutades, et tegu on pigem sümboolse žestiga, mis jätab probleemi juured puutumata ega aita kuidagimoodi toime tulla immigratsiooni ega suureneva kuritegevusega. „Valitsus, keda mina tahaksin juhtida, ei saada eales inimesi väevõimuga üksikule saarele,“ ütles Briti ajalehele The Telegraph Alternatiivpartei peaministrikandidaat Uffe Elbäk. „Mina armastan hoopis teistsugust Taanit kui see, mida südametud poliitikud nüüd tahavad rajada.“

Praegu on Taanis niigi juba kaks suurt keskust, kuhu majutatakse kuritegudes süüdi mõistetud või elamisloa kaotanud pagulasi. Esialgsete plaanide järgi jäävad mõlemad ka edaspidi tegutsema, kuid vaid neile pagulastele, kelle asüülipalve on tagasi lükatud ja kes peavad mõnda aega päritoluriiki tagasisaatmist ootama.

Seitsme hektari suurune saar

Valitud saar on seitsme hektari suurune Lindholm Stege'i lahes 80 kilomeetrit pealinnast Kopenhaagenist lõuna pool. Keset lahte asuvale saarele on mandrilt paar kilomeetrit. Praegu on seal kolm alalist asukat – paadimees ja valvurid. Saarele pääseb vaid eriloaga, sest seal asub juba 90 aastat pärast seda, kui eraomanik saare riigile kinkis, Taani tehnoloogiaülikooli veterinaariainstituudi viiruste uurimise keskus, mis lõpetab töö aasta lõpuks. Viiruste uurimine antakse üle Kopenhaageni ülikooli seerumikeskusele.

Pärast viiruste uurimise lõpetamist alustatakse neist jäänud hoonete kohendamist elupaikadeks. Esialgu on selleks raha antud vaid tuleva aasta eelarvesse, kuid etapiti ehitades loodetakse kõigi töödega hakkama saada 2021. aastaks, kui esimesed elanikud võivad sisse kolida. 

LINDHOLM: Praegu uuritakse saarel viirustega nakatunud loomi. (Wikipedia)

Lindholm kuulub administratiivselt Vordingborgi valda, mille elanikud rääkisid riigiringhäälingu DR saates oma murest, et kuritegevus võib vallas nüüd tublisti suureneda. Pealegi läheb ettearvamatult palju raha ja vaeva, et puhastada saar võimalikest viirustest. Eeskätt kardetakse seakatku, mis rohke kontrollimatu trampimisega saarelt mujale Taani võib levida. 

Otsuse tegemiseks vajas Taani valitsuskoalitsioon äärmusparempoolse Taani Rahvapartei tuge. See erakond ehtis seepeale oma Twitteri konto väikese multikaga mustast mehest, kes visatakse laevalt tühjale rannale. Partei pressiesindaja ajalehele The Telegraph: „Välismaistel kriminaalsetel tegelastel pole Taanis mingit asja ajada. Senikaua, kuni me pole neist lahti saanud, on Lindholm neile paras paik. Seal on politsei kohal ööpäev läbi.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?