Juhtkiri | Kas Eesti on ikkagi juba liiga valmis?

Ohtuleht.ee, 6. detsember 2018

Nii rahvas kui ka enamik poliitikuist olid iroonilised, kui praeguseks kiirelt unustusehõlma vajunud Taavi Rõivas tuli peaministrina välja oma peenhäälestuse kontseptsiooniga. Kuigi toona leiti üsna üksmeelselt, et Eesti pole kaugeltki sedavõrd valmis, et võiks Rõivase eeskujul loorberitele puhkama jääda, tuleb asjade praegust seisu vaadates meelde president Lennart Meri kujund, et Eesti peab pelgalt paigalpüsimiseks kõigest väest jooksma. Peenhäälestuse kriitikud näitasidki võimule saades juba ilma Reformierakonnata ette võetud põhimõtteliste reformidega, et Eestis on lahendamist vajavaid suuri probleeme veel piisavalt.

Küll aga tuleb küsida, kas ka uus võimuliit on oma nabaimetlusse peatuma jäänud, või on sarnane letargia tabanud ka ülejäänud erakondi, sest kõigest paar kuud enne riigikogu uue koosseisu selgumist pole veel selge, milline on nende valimiste peateema. Ja mis kõige hullem – enam ei räägita ega unistata suurtest asjadest, mida võiksime ellu viia, vaid poliitikute sõnavõtud on kantud hoopis põhjendustest, miks nad ühte või teist projekti ei toeta. Näiteid pole vaja kaugelt otsida – hoolimata sellest, et Soomega merealuse ühenduse entusiast suutis kaasata 100 miljonit eurot eraraha tunneli rajamise ettevalmistamiseks, võtsid selle uudise vastu Eesti ametnike vingus näod. Ei meeldi neile üks ega teine asi, kuigi äririsk jääks väliskapitali kanda. Pealegi mõtlevat Eesti alternatiivse tunneli peale, sellega pole aga kiiret kuhugi ning kui soomlased avaks tunneli juba 2024. aastal, siis Eesti riik näikse tahtvat ei muud, kui sellele jalga ette panna.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?