Kuidas laulja tasu paari saapapaarini ulatus
Tõnis Erilaid, 6. detsember 2018
Ega priisata ei saanud. Esmaspäev kirjutab 1938. aasta detsembris: „Ümberarvestatult asjadele, mida ühe laulu eest saab, võib teksti autor osta endale vaid korraliku kaelasideme, helilooja kaabu ja laulja paar paari saapaid. Mõni aasta tagasi olid honorarid kõrgemad, kuid raadio-ajastuga on vähenenud heliplaatide levik ja vähenenud ka tasud...“.
Lööklauludest teab ajaleht öelda: „Kui laulude väljalaskjad loodavad, et sellest või tollest laulust saab šlaager, siis enamasti nad ikka eksivad. Sageli kujuneb nii, et laul, millele ennustati läbilöövust kukub läbi, kuna läbi lööb laul, millele vaevalt kingiti tähelepanu.“