Juhtkiri | Kui kindlalt saab end tunda ajutine kodanik?

ohtuleht.ee, 12. detsember 2018

Siseminister Katri Raiki sõnumiga, et kui riik on väljastanud passi ja kui viie aasta pärast öeldakse, et see pole seaduslik, siis ei ole inimene selles süüdi, saab ainult nõustuda. Kas riik on aga täielikult inimese poolel, kui väljastab seepeale talle vaid kaheaastase kehtivusajaga passi, või tuleks poolikut lahendust näha pigem veel ühe riikliku otsustusvõimetuse ilminguna? Ebamugava Abhaasia eestlaste kodakondsusküsimuse saab korraks (ja valimiste eel) kaelast ära, kuid selle hinnaks on ühe perekonna ebakindlus tuleviku suhtes.

Otsus Alli Ruttole selline tähtajaline pass anda tuleb seda suurema üllatusena, et Tartu ülikooli teadlaste värske analüüsi järgi poleks Ruttot sünnijärgseks kodanikuks 2013. aastal tunnistama pidanudki, sest Eestisse mitte naasnud optantide järeltulijad polevat õigusjärgsed kodanikud ja neid tuleb praeguses õigusruumis käsitada kui välismaalasi. Analüüs ei valminud ju niisama teadlaste lõbuks, vaid siseministeeriumi tellimusena, ja otsustamise edasilükkamist on põhjendatud just vajadusega selle tulemus ära oodata.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?