SAADE, MIS ÜLLATAS PALJUSID! Maire Aunaste: kaameral vahetati akusid, meie Vahuriga ei tõusnud kordagi isegi toolilt

Maire Aunaste, ajakirjanik, 16. november 2023

Olen viimased nädalad olnud vait nagu sukk. Mitte ainult sellepärast, et sain ennast kümneks päevaks peita Portugali vihmastesse mägedesse. Sellepärast ikka ka, et tahtsin teha nägu, nagu mind poleks olemas. Või oleksin nagu surnud siil… Ega ma täpselt ei mäletagi, et miks just siil peaks surnud olema. Äkki ühest rebasega seonduvast muinasjutust, kus siilipoiss teeskles keset teed surnut – ikka selleks, et ellu jääda!

Mina ei pea teesklema midagi. Kui oled Eestist 4600 kilomeetri kaugusel, siis vähemalt Eesti jaoks polegi sind olemas. Kusjuures see tunne on aeg-ajalt väga hea: ei pea aru andma endale ega teistele, mida teed, mida ei tee ja kui ei tee, siis miks ei tee…

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?