Juhtkiri | Eesti sallivuse matustel
Avalik diskussioon kooseluseaduse ümber purustas hapra lootuse, et veerand sajandit iseseisvust on muutnud eesti rahva sallivamaks, kui totalitaarsest ühiskonnast pääsenud rahvalt loota võib.
Ühelt poolt oleks meil nüüd elu nagu Euroopas: mõnisada samasoolist võib 2016. aastast oma kooselu registreerida. Ent seadust menetledes lasti pudelist välja džinn, keda sinna tagasi toppida on kümme korda keerulisem. Poliitikute oskamatu tegutsemine muu hulgas sallivust, vähemustega arvestamist, humaansust esindava seaduse läbisurumiseks tõi kaasa sallimatust, poliitilist kultuuritust ja viha homode vastu üldisemalt. Kas Toompeal abielu institutsiooni madaldamise ja homoabielude vastu protestinud, kes kandsid loosungeid „Hälvet tuleb ravida, mitte võimendada", „Ei ebanormaalsustele" ja „Pepu kaudu lapsi ei tehta" oskasid aimata, et nädal hiljem saab kahe lapse isa rusikaga näkku kõigest seepärast, et vastas jaatavalt küsimusele, kas ta aktseptiks, kui ta poeg teataks, et loob teise poisiga perekonna?