Juhtkiri | Kuidas hakkab Eesti sõdima terrorismiga?
On üsna selge, et Prantsusmaal pole muud võimalust, kui reageerida Pariisis toimunud terrorile "halastamatute" vasturünnakutega. Sellega on nad ka algust teinud, pommitades ISISe tugipunkte Süürias. Sama selge on, et lääneriikide tegevuse hoogustudes – ükskõik, milline see ka poleks – saab jõukohane osa olema Eestilgi. Või kas ikka peame? Igatahes jõudis sotside juht Jevgeni Ossinovski juba hoiatada hoogtöö korras plaanitavate vastumeetmete eest.
Üks asi on ellu viia pommitamisi lennukitelt, nagu lääne suurriigid ja Venemaa seda teevad, ning milles osalemiseks pole Eestil ressursse. Teine asi on aga minna Süüria pinnale maismaasõda pidama. Kindlasti on kaitsevägi selleks oluliselt rohkem valmis kui Afganistani või Iraaki minnes. Küll peab aga arvestama sõjategevuse hoogustumisega kaasneva uue põgenikelainega. Seda olukorras, kus pärast Pariisi sündmusi on mitmest riigist kostnud kõrgelt poliitiliselt tasemelt põgenikevastaseid avaldusi. Kui osa Pariisis tegutsenud terroriste saabus Euroopasse põgenike sildi all, siis on nendel hirmudel alust. See paneb omakorda endiselt küsima, miks EL ei tee midagi oma lõunapiiri sulgemiseks. Senisest veelgi kriitilisemalt võidakse aga hakata suhtuma Lõuna-Euroopa riikidesse, kelle põhiline mure pagulasi lahkelt vastu võttes on võimaldada neil mujale Euroopasse edasi liikuda. Kui sellest oli häiritud äsja Kreekat väisanud IRLi juht, mis siis veel rääkida tavakodanike hirmudest.