Juhtkiri | Millises Eestis elavad riigijuhid?

President Toomas Hendrik Ilvese aastalõpuintervjuust ETV-le jäi kahetsusväärselt mulje, et riigipeal pole oma rahvale tegelikult suurt midagi ütelda – sedavõrd resigneerunud ja lahkumise ootust täis oli presidendi olek. Usku ja ühistunnet kinnitada pole aidanud peaminister Taavi Rõivase aastalõpuintervjuudki, mis – nagu ka tema varasemad sõnavõtud – sunnivad lugejaid üksteisele nõutult otsa vaatama. Kas valitsusjuht elab ikka oma rahvaga samas Eesti riigis?

Me tahame, et riigimehed räägiksid meiega. Kuid tee-tööd-ja-näe-vaeva-siis-saad-ka-kartulikoori-süüa-Eesti-inimene eeldab, et esinejal on meile ka midagi tähtsat öelda. Näidata suunda ja innustada, anda eeskuju ja tänada tehtu eest, olla eeskujuks ja panna mõtlema. Kui aga president ei saa jõulutervituses jätta rääkimata kurjast kõnest, mis täidetud vihaga, ning jätta hurjutamata, et kurjadele sõnadele võivad järgneda vihased teod, siis mõjub see pühadeaegse näägutamisena oma rahva kallal. Kui Rõivas räägib, et Eestil on viimase 24 aasta jooksul läinud pööraselt hästi, siis on tal õigus – just sellises Eestis tahaksimegi elada. Kui vaid ei esineks üksikuid puudujääke, mis ei luba meil täiemõõduliseks põhjamaaks saada.